Tõenäoliselt jah
Kujuta ette kinnisvaramaaklerit, kes aitab kliendil korterit osta. Või poodi, kus klient soovib tasuda suure summa sularahas. Või raamatupidajat, kes koostab ettevõttele aastaaruannet. Kõigil neil on midagi ühist: nad kuuluvad kohustatud isikute ringi, millest enamik tõenäoliselt teadlik ei ole: seadus näeb neid potentsiaalse rahapesu väravavahtidena.Kui kuuleme sõnu “rahapesu tõkestamine,” mõtleme tavaliselt pankadele. Õigustatult, sest just sealt on suurimad rahapesuskandaalid kõneainet andnud. Eesti seadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ehk RahaPTS, paneb aga sarnased kohustused ka paljudele ettevõtjatele, kellel pangandusega kokkupuudet ei ole.## Miks just need valdkonnad?Loogika on lihtne: rahapesijad ei kanna musta raha pangas valgeks, sest seal on järelevalve karm. Selle asemel ostetakse kinnisvara, kaubeldakse väärismetalliga, kasutatakse sularaha või luuakse keerulisi äriühingute struktuure. Iga sellise tehingu taga seisab keegi, ja just seda inimest kohustab seadus tähelepanelik olema, kui midagi paistab kahtlane.## Keda see puudutab?Kinnisvaramaaklerid on üks selgemaid näiteid. Kui maakler aitab kinnisvara müüa või osta, kuulub ta automaatselt nende hulka, kes peavad kliendi tausta kontrollima. Sama kehtib suuremate üüritehingute puhul, kui kuutasu küünib üle 10 000 euro.Kauplejad jäävad samuti mängu, kui klient soovib maksta suuremas summas sularaha. Piir on samuti 10 000 eurot, olgu see siis üks suur ost või mitu väiksemat ostu, mis kokku sellest piirist üle lähevad. See tähendab, et isegi väike pood võib ühel päeval seaduse mõttes kohustatud isikuks muutuda, kui klient soovib maksta sularahas.Väärismetalli ja vääriskividega kauplejad jäävad samuti sellesse ringi. Kullaketid, kellad, vääriskividega ehted ja antiikesemed on rahapesijatele atraktiivsed just seetõttu, et nende väärtust on lihtne varjata ja need on hõlpsasti teisaldatavad.Raamatupidajad ja audiitorid, kes näevad ettevõtete rahavoogusid lähemalt kui keegi teine, on RahaPTS-i kohaselt samuti kohustatud isikud. Just selles valdkonnas on tõenäoliselt kõige rohkem ettevõtjaid, kes oma kohustust ei teadvustagi.Hasartmängukorraldajad on samuti ammu teada teema, sest hasartmäng on klassikaline rahapesu kanal üle maailma.Vähem tuntud, kuid sama oluline rühm on need, kes pakuvad äriühingute loomise või haldamise teenust: aitavad ettevõtteid asutada, tegutsevad juhatuse liikmena või pakuvad ettevõttele ärilist aadressi. Just see valdkond on rahvusvahelistes uuringutes korduvalt esile tõstetud kui kõrge riskiga, sest see võimaldab varjata, kes ettevõtte taga tegelikult seisab.Ja loomulikult ka virtuaalvääringutega tegelevad ettevõtted, kelle puhul tuleb krüptoraha vahetus- või hoiuteenuse pakkumisel samuti valvas olla.
Mida see tegelikult tähendab?
Kohustatud isiku staatus ei tähenda, et iga klient on kahtlustatav. See tähendab, et ettevõtja peab teadma, kellega ta äri teeb, hindama, kas tehingus on midagi ebatavalist, ja vajadusel sellest Rahapesu Andmebüroole teada andma. Enamik tehinguid läbib selle protsessi täiesti märkamatult, kuid süsteem peab olemas olema enne, kui midagi valesti läheb.Probleem tekib siis, kui ettevõtja ei teagi, et tema tegevusala sellesse nimekirja kuulub. Sellisel juhul ei ole tegemist pahatahtlikkusega, vaid lihtsalt teadmatusega, mis seaduse silmis aga vastutusest ei vabasta.Kui kahtled, kas Sinu ettevõte nende kohustuste alla kuulub, tasub seda kontrollida enne, mitte pärast järelevalveasutuse kirja saabumist postkasti.
Kui kahtled, kas Sinu ettevõte nende kohustuste alla kuulub, liitu Epli AML Klubiga, et hoida end kursis kõigi muudatustega.