Eesti riik maksis Itaalia firmale ette 70 miljonit eurot. Vastu lubati Ukrainale suurtükimürske. Raha läks teele. Mürsud jäid suures osas tulemata. Kaitseminister astus tagasi. Lugu jõudis kohtusse. Kõik oleks võinud minna teisiti, kui keegi oleks teinud korraliku tehingupartneri taustakontrolli juba enne lepingu allkirjastamist.

Miks relvaäri on FATF silmis ohtlik valdkond

FATF on rahvusvaheline rahapesu tõkestamise organisatsioon, millel tugineb ka Eesti seadus. FATF peab relvakaubandust kõrgema riskiga valdkonnaks. Tehingud on suured. Ostjaid ja müüjaid on vähe. Sageli on nende taga riik ise. Lõppkasutajat on raske kindlaks teha, sest kaup rändab läbi mitme vahendaja. Dataseli juhtumis lisandus veel üks tegur: kiirus. Ukraina vajas relvi kohe. Kiirustamine surus kõrvale tavapärase hoolsuse. See on oht, mida tasub meeles pidada iga tehingu juures. Kiirus ja risk käivad alati koos.

Datasel nägi väljastpoolt tavaline ettevõte

Vaatame fakte ükshaaval. Datasel muutis oma registreeritud tegevusala alles 2024. aasta jaanuaris. Sinna lisati relvade ja laskemoona müük. Mõni kuu varem, 2023. aastal, oli ettevõtte käive vaid pisut üle 120 000 euro. See on murdosa 70 miljonist. Ettevõtte ostis India kontsern viis kuud enne esimest lepingut. Ei ettevõttel ega selle uuel omanikul olnud varem laskemoona tootmise kogemust. Osa esitatud tootepiltidest pärines mujalt. Üks pilt pärines lausa arvutimängust. Just selliste märkide üles korjamine ongi tehingupartneri taustakontrolli tuum.

Fakt Dataseli juhtumist Mida see tähendab
Tegevusala muudeti vahetult enne suurtehingut Klassikaline riiulifirma tunnus
Käive oli 120 000 eurot, tehing 70 miljonit Ettevõtte suurus ei vastanud tehingu mahule
Omanik vahetus viis kuud enne lepingut Värske omanikuvahetus nõuab alati selgitust
Tootepildid olid võltsitud Esitatud tõendid tuleb ise üle kontrollida

Tegelik omanik peitus kolme riigi taga

Datasel kuulus India kontsernile Neco Defence Munitions. Selle taga seisid kaks nõbu. Ettevõte oli registreeritud Itaalias. Tegelik kontroll asus Indias. Tehingusse olid kaasatud veel täiendavad vahendusfirmad. Kolm riiki, üks tehing. Sellises struktuuris on tegeliku kasusaaja leidmine keeruline. Just seetõttu on see samm kõige olulisem.

Mida oleks pidanud kontrollima

Küsimusi oleks olnud vähe ja lihtsad. Kas ettevõtte varasem käive vastab tehingu suurusele? Kas ettevõttel on varasemaid tarneid tõendada? Kas tegevusala muudeti hiljuti? Kas omanik vahetus vahetult enne lepingut? Kas esitatud pildid ja viited peavad üldse paika? Iga vastus oleks paljastanud probleemi. Ükski vastus ei nõudnud erilist ligipääsu ega ressurssi.

Õppetund iga ettevõtte jaoks

See lugu ei puuduta ainult riiki ega relvaäri. Sama loogika kehtib iga ettevõtte kohta, kes valib uut äripartnerit. Mida suurem on tehing võrreldes partneri senise ajalooga, seda põhjalikum peab olema tehingupartneri taustakontroll. Mida suurem on kiirustamise surve, seda kindlamalt tuleb sellele vastu seista. ERR-i vahendatud ülevaade näitab, kui kalliks kujuneb vaidlus pärast raha üleandmist.

Epli AML Klubi liikmed saavad samad põhimõtted valmis tööriistadena. Kontroll-lehed tegeliku kasusaaja leidmiseks. Riskihindamise mallid. Juhised, kuidas otsuseid dokumenteerida nii, et need peavad vastu ka järelevalvele.

Liitu AML klubiga